A A A

Pühapäev, 28. mai 2017 17:57

EST ENG RUS

 

 

Prindi

Toimus ümarlaud tööõnnetuste ennetamise teemal

Politsei- ja piirivalveameti (PPA), tehnilise järelevalve ameti (TJA) ning tööinspektsiooni eestvedamisel neljapäeval toimunud ümarlaud ehitus- ja metallitööstusettevõtete esindajatega tõdes, et tööõnnetuste ennetamine on töötaja ja tööandja ühine pingutus ning jagatud vastutus.
Osapooled tõdesid, et suurim riskirühm on noored mehed, kes on liialt enesekindlad ning kes pole piisavalt informeeritud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest. Ametkonnad tõdesid, et tööandjad vastutavad töötajate teadlikkuse tõstmise eest.
Mullu jättis tööõnnetustes elu 26 inimest ning Eesti riik kaotas tööõnnetuste tõttu hinnanguliselt 1,3 miljonit töötundi. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on iga numbri taga inimene ning ka üks tööõnnetusest tingitud surm on liiga palju. „Ma tunnen muret ja ei pea lugu ettevõtetest, kes ei suuda korduva mustriga õnnetusi ära hoida,“ sõnas Oja.
Tema sõnul on puudulik väljaõpe ja juhendamine peamised põhjused, miks juhtuvad ülirasked tööõnnetused. „Riskirühm on noored, 25-34 eluaastates mehed, kel on liigne enesekindlus ja usk, et nendega õnnetus ei juhtu,“ lisas ta.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi Urmet Tambre sõnul on ohutu töökeskkond kahe osapoole, töötaja ja tööandja, koostöö. „Meie uurime õnnetusi, mis lõppevad üliraskete kehavigastuste või inimese surmaga, kuid kriminaalmenetlus inimelu tagasi ei too. Töötaja vastutus on järgida ohutusnõudeid ning tööandja peab tagama, et töötaja on nendest teadlik. Seda ei taga pelgalt allkirja võtmine paberile ning hoiatava sildi ülespanemine. Töötaja peab mõistma ohutusnõuete vajalikkust ja mittetäitmisest tulenevaid traagilisi tagajärgi,“ sõnas Tambre.
„Jälgida tuleb ka väsimuse või tööstressiilminguid, mis on samuti ühed tööõnnetuste põhjused. See on järjepidev tegevus turvalise töökeskkonna kujundamisel. Vaid nii ehitame hoolivat töökultuuri,“ lisas ta.
TJA peaspetsialist Richard Saarman viitas, et lisaks inimfaktorile aitab õnnetusi vältida seadmete nõuetelevastav tehniline seisukord. „Tööandja peab panustama töökorras seadmetesse. Hooldus ja remont peavad olema regulaarselt ning korrektselt läbiviidud. Sama oluline on tõsta töötajate teadlikkust seadmete ohutust käitlemisest. Pikemas perspektiivis on ennetada odavam kui tegeleda hiljem kahjudega,“ sõnas Saarman.
Päeva lõpetas ABB Baltikumi keskkonna- ja tööohutusjuht Katrin Meos, kes rääkis ettevõtte parimatest praktikatest tööõnnetuste ennetamisel ning tööohutusalase teadlikkuse suurendamisel.
1. mai seisuga on tööinspektsiooni andmetel registreeritud 1707 tööõnnetust. Neist 419 on olnud raskete tagajärgedega ning surmaga lõppes üks õnnetus. Enim õnnetusi on sel aastal juhtunud metalltoodete tootmisel. Kõige rohkem satuvad töötajad õnnetustesse Tallinnas ja Harjumaal.