A A A

Pühapäev, 30. aprill 2017 11:59

EST ENG RUS

Prindi

Ohtlike kaupade raudteeveo ohutusnõunikud

Raudteeseaduse § 66 lg 1 sätestab, et ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.

Kui ettevõtja tegevuse hulka kuulub ohtliku veose autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike veoste pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab ettevõtja määrama ohutusnõuniku, kes tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure.

Ohutusnõuniku ülesanne on kõigi kohaste vahendite ja tegevustega ning kooskõlas kehtivate nõuetega tagada ohtlike veostega seotud tegevuste võimalikult ohutu läbiviimine.

Ettevõtja tegevusega seoses on ohutusnõunikul järgmised ülesanded:
 

  • ohtlike ainete veoga seotud nõuetest kinnipidamise jälgimine;
  • ettevõtja nõustamine ohtlike veoste alal;
  • juhtkonnale või asjaomastele asutustele õigusaktides ettenähtud korras aruandluse esitamine ettevõtja ohtlike ainete veo alasest tegevusest. Neid aruandeid peab säilitama viis aastat ning esitama nõudmisel pädevatele asutusele.

Juhul, kui olete raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks ohutustunnistuse B osa taotlemisel taotluses märkinud, et osutate ohtlike kaupade raudteeveo teenust, siis tuleks eelnimetatud aruanne esitada Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal hiljemalt 1. märtsiks, kasutades selle koostamisel soovituslikku vormi- RAUDTEEVEOL TÖÖTAVA OHUTUSNÕUNIKU OHTLIKE AINETE VEO ALASE TEGEVUSE ARUANDE VORM

Ohutusnõuniku ülesannete hulka kuuluvad järgmiste tegevuste ja protseduuride jälgimine:
 

  • veetavate ohtlike veoste kindlakstegemist käsitlevad protseduurid;
  • transpordivahendite soetamisel ohtlike veoste veoga seotud kehtivate erinõuete arvestamine;
  • ohtlike veoste veo, peale- ja mahalaadimisega seotud seadmete kontrolli protseduurid;
  • töötajate kohane väljaõpe ning selle väljaõppe andmete säilitamine;
  • kohase hädaolukorra protseduuri rakendamine õnnetuse või vahejuhtumi korral, milline võib mõjutada ohutust ohtlike veoste veo, peale- või mahalaadimise ajal;
  • ohtlike veoste veo, peale- või mahalaadimise ajal juhtunud tõsiste õnnetuste, vahejuhtumite või tõsiste rikkumiste uurimine või vajadusel ettekannete koostamine;
  • õnnetuste, vahejuhtumite või tõsiste rikkumiste ennetamiseks ja vältimiseks kohaste meetmete rakendamine;
  • alltöövõtjate või kolmandate osapoolte valikul ja kasutamisel ohtlike ainete veoga seotud õiguslike ettekirjutuste ning erinõuete arvestamine;
  • ohtlike ainete veoga, peale- või mahalaadimisega seotud inimeste instrueerimine ja kindlustamine nende tööd puudutavate detailsete ohutusjuhenditega;
  • ohtlike veoste veo, peale- või mahalaadimisele omastest ohtudest tulenevate riskide analüüs ja järelduste rakendamine;
  • transpordivahendiga kaasas olevate dokumentide ja ohutust tagava varustuse eeskirjadele vastavuse kindlustamine;
  • peale- või mahalaadimist käsitlevate nõuete täitmise kindlustamine.

Ohutusnõunik võib olla sõltuvalt töökorraldusest ja ohtlike veoste mahust kas juht, teiste põhitööülesannetega isik või isik, kes pole otseselt selle ettevõtja töötaja eeldusel, et ta vastab ohutusnõunikule esitatud nõuetele või on võimeline neid täitma talle juhi poolt antud volituste ulatuses.

Kui õnnetus mõjutab isikuid, vara või keskkonda või põhjustab asjassepuutuva ettevõtja poolt teostatud veo, peale- või mahalaadimise ajal kahju varale või keskkonnale, peab ohutusnõunik pärast kogu olulise informatsiooni kogumist ette valmistama ettekande õnnetuse kohta oma juhtkonnale või õigusaktides ettenähtud korras pädevale asutusele. See ettekanne ei asenda ükskõik millist selgitust, mida võib nõuda rahvusvahelise või rahvusliku seadusandluse kohaselt.

Kui veoprotsessis on tekitatud kahju tervisele, varale või keskkonnale või ohutuse tagamiseks on päästeteenistuse poolt evakueeritud inimesi või on suletud avalikult kasutatavaid teid kestusega üle 3 tunni, peab ohutusnõunik koostama teatise (vt ÕNNETUSJUHTUMI TEATIS). Teatis on vajalik, kui:

  • tervisele tekitatud kahjuga juhtumil inimene sureb või saab vigastusi, mis nõuavad statsionaarset ravi või millega kaasneb vähemalt kolmepäevane töövõimetus;
  • varalise kahjuga seotud juhtumil veos reostab keskkonda või kaob koguses, mis ületab:

a) veokategooria 0 või 1 korral 50 kg (50 l);
b) veokategooria 2 korral 333 kg (333 l);
c) veokategooria 3 või 4 korral 1000 kg (1000 l). Nimetatud künniskogused ei ole kasutatavad radioaktiivsete ja nakatavate ainete korral. Radioaktiivsete ainete pääsemisel keskkonda on vaja täita «Kiirgusseadusest» tulenevaid erinõudeid;

  • keskkonnale tekitatud kahjuga juhtumil kahjusumma ületab 50 000 eurot.