Meediateenused

Eesti-siseselt reguleerivad meediavaldkonda:


Meediateenuste seadus
Elektroonilise side seadus
Eesti rahvusringhäälingu seadus

Rahvusvaheliselt reguleerivad meediavaldkonda järgmised õigusaktid:

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (eesti keeles) (886.99 KB, PDF)
Audiovisual Media Services Directive (inglise keeles) (887.49 KB, PDF)
Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioon (181.04 KB, PDF)


Lisaregulatsioon:


Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ (Lastele_suunatud_reklaami_eneseregulatsioon.pdf (33.21 KB, PDF)).

Kehtiva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad:

  • televisiooniteenused
  • tellitavad teenused, mis on Eesti kontekstis eelkõige televisioonilaadsed videolaenutuse teenused

Meediateenuste seadus reguleerib lisaks ka raadioteenuseid, mis ei ole audiovisuaalsed (puudub visuaalne element).

Euroopa Liidus kehtiva regulatsiooni põhiprintsiibid on audiovisuaalsete meediateenuste puhul teenuse vaba liikumine ja päritoluriigi põhimõte.

Teenuste vaba liikumise põhimõte tähendab, et kui meediateenusele on väljastatud tegevusluba mõnes EL liikmesriigis, siis saab vastavat meediateenust takistusteta taasedastada kõigis teistes EL liikmesriikides. See põhimõte kehtib ka Eestis – vajalik on vaid vastava kokkuleppe sõlmimine operaatoriga, TJA teavitamine ei ole nõutav. Päritoluriigi põhimõte tähendab, et seejuures allub meediateenuse osutaja vaid ühe liikmesriigi seadusandlusele – selle riigi, kus meediateenuse osutaja on asutatud.