Elektriohutus kodus

Kes vastutab elektriohutuse eest kodu:


Eluruumi omanik vastutab sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Kui korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutab korteri omanik korterisisese seadmestiku eest. Ühiskasutatava elektriseadmestiku (trepikojas, keldris jm asuvad elektrijuhtmed, -kilpid, valgustus) korrasoleku eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt.

Tõsisemate elektriõnnetusete korral:

  • Lülita vool välja
  • Kutsu kiirabi ja sed oodates:
    -Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse
    -Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist
    -Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist

Elektriõnnetuste tekkepõhjuseid teades saab õnnetusi ennetada. Teavitage alati TJA-d elektriõnnetustest, kus inimesed on saanud kannatada või vajanud arstiabi.

Tegutsemine rikete korral:


Elektrijuhtme isolatsiooni kahjustus põhjustab halvimal juhul elektrilöögi või tulekahju. Samasugused tagajärjed võivad olla ka katkiste pistikute ning lahtiste või katkiste pistikupesade ja lülitite kasutamise korral. Kõik rikked ning puudused tuleb kõrvaldada koheselt.

Lihtsamaid töid tohib ka ise teha, näiteks lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu.