Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeameti poolt aprilli lõpus tehtud üleskutsele teada anda katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest sarnastest ohtlikest rajatistest reageeriti aktiivselt üle Eesti. Ühtekokku on aprilli lõpust kuni tänaseni pääsetala infotelefonile 1524 teada antud 46 ohtlikust rajatisest, suur osa teavitustest tehti 5. mail toimunud Teeme Ära talgupäeva raames. Maakondade lõikes on laekunud teateid Harju maakonnast 15, Valga maakonnast 8, Viljandi maakonnast 4, Ida-Viru maakonnast 4, Pärnu maakonnast 3, Saare maakonnast 3, Tartu maakonnast 3, Järva maakonnast 1, Lääne maakonnast 1, Lääne-Viru maakonnast 1, Põlva maakonnast 1, Rapla maakonnast 1, Võru maakonnast 1.

Päästeala infotelefonile laekunud info ohtlike rajatiste kohta on edastatud ja edastatakse edaspidi Tehnilise Järelevalve Ametile ning kohalikele omavalitsustele ja Põllumajandusametile, kes selgitavad välja rajatise omaniku ning teevad vajadusel ettekirjutuse ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kohta. Ettekirjutuse tegija jälgib ka selle täitmist ning rakendab omalt poolt meetmeid ohutuse tagamiseks.

Tehnovõrkude kaevusid, vanu veevõtukaevusid, maa-aluseid mahuteid ja muid sarnaseid rajatisi on üle Eesti väga palju ning võitluse nendega seotud õnnetuste ärahoidmiseks teeb keeruliseks see, et puudub reaalne ülevaade nende asukohtadest ja seisukorrast. Lisaks võib selliste rajatiste tänane nõuetele vastav ja igati ohutu seisukord ootamatult läbi vandalismi või varguse muutuda eluohtlikuks. Seetõttu on väga oluline, et inimesed annaksid avastatud ohtlikest rajatistest teada päästeala infotelefonile 1524 ning märgistaksid esmase ohu kõrvaldamiseks ohuala käepäraste vahenditega.

Infotelefonile helistajalt küsitakse andmeid, mis aitavad võimalikult täpselt määrata ohtliku rajatise asukohta, rajatise tüüpi (nt kaaneta või katkise luugiga kaev, maa-alune mahuti, sissekukkunud kelder vms), objekti ohtlikkust hinnata aitavaid parameetreid (ava või augu sügavus ja läbimõõt) ning helistaja kontaktandmeid juhuks, kui hilisemalt tekib raskusi rajatise üles leidmisega.

Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu koondatakse kõigi avastatud ohtlike rajatiste andmed. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud. Kaardirakendust on plaanis edasi arendada selliselt, et see võimaldaks inimestel endal veebikeskkonnas või nutitelefoni abil lisada rakendusse ohtliku rajatise asukoha, fotod ja muu asjakohase info.
 

Kutseregistris on nüüdsest kutse andjana registreeritud MTÜ Eesti Mäeselts, kes hakkab korraldama kaevandamisvaldkonna vastutavate spetsialistide kutse andmist. Samuti tuleb nende poole pöörduda seni väljastatud pädevustunnistuste pikendamiseks.

Isik, kes soovib saada mäetehniku, mäeinseneri, diplomeeritud mäeinseneri või volitatud mäeinseneri kutset või pikendada olemasolevat, peab esitama vormikohase taotluse MTÜ Eesti Mäeseltsile:

MTÜ Eesti Mäeselts
Aadress: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn
Kontaktisik: Karin Robam
Kontakttelefon: 620 3850
E-posti aadress: maeselts@gmail.com
Kodulehekülg: www.maeselts.ee

Täiendav informatsioon kutse andmise kohta (kutsestandardid, kutseeksami tasu, kutsekomisjoni kooseis, kutse andmise kord) on kättesaadav Kutsekoja kodulehelt www.kutsekoda.ee 
 

Tehnilise Järelevalve Ameti statistika kohaselt liikus aprillis kokku 8441 numbrit, millest 6518 olid mobiiltelefoni- ja 1923 tavatelefoninumbrid. Aprillis tühistati kokku 4916 numbri teisaldamise avaldust, millest 3901 olid mobiiltelefoni-, 1007 tavatelefoni- ja 8 teenusnumbri teisaldamise avaldused.

Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping. Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.

2012. aasta numbriliikuvuse statistika kuude ja sideettevõtete lõikes leiate siit

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest sarnastest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak`u sõnul on tehnovõrkude kaevusid, vanu veevõtukaevusid, maa-aluseid keldreid, mahuteid ja muid selliseid rajatisi üle Eesti väga palju, kuid paraku puudub reaalne ülevaade nende asukohtadest ja seisukorrast. „Sellistest ohtlikest rajatistest põhjustatud õnnetusi toimub lubamatult palju. 5. mai talgupäev on hea võimalus kaasata üle Eestimaa võimalikult palju inimesi, kes saaksid anda oma panuse ümbritseva elukeskkonna ohutumaks muutmisele,“ lisas Kajak.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda. „Talgupäeva meeskonna poole on pöördunud päris palju inimesi, sooviga ühiselt kaasa aidata ohtlike kaevudega seotud probleemi lahendamisele,“ rääkis Tüür. „Teeme Ära talgupäeval osalevad kümned tuhanded eestimaalased – need on inimesed, kes märkavad ja hoolivad ümbritsevast keskkonnast. Ohtlikest kohtadest teatamisega saame lisaks väärt talguettevõtmistele üheskoos teha ka ühe suure heateo: hoida ära mõnegi kurva õnnetuse.“

Päästeala infotelefonile helistajalt küsitakse andmeid, mis aitavad võimalikult täpselt määrata ohtliku rajatise asukohta ja käidavust asukohas, rajatise tüüpi (nt kaaneta või katkise luugiga kaev, maa-alune mahuti, sissekukkunud kelder vms), objekti ohtlikkust hinnata aitavaid parameetreid (ava või augu sügavus ja läbimõõt) ning helistaja kontaktandmeid juhuks, kui hilisemalt tekib raskusi rajatise loodusest ülesleidmisega.

Sõltuvalt päästeala infotelefonile laekunud rajatise kirjeldusest otsustatakse, kas päästjatel või politseil on vaja koheselt reageerida või teavitatakse kohalikku omavalitsust või Tehnilise Järelevalve Ametit, kes selgitab välja rajatise omaniku ning teeb vajadusel ettekirjutuse ohutuse tagamiseks vajalike tegevuste kohta. Kohalik omavalitsus jälgib ka ettekirjutuse täitmist ning saab selle täitmata jätmise korral omaniku vastutusele võtta ja rakendada omalt poolt meetmeid ohutuse tagamiseks.

Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.

Teeme Ära talgupäev toimub 5. mail ning osalema on oodatud kõik inimesed nii linnas kui maal igas Eestimaa nurgas. Sobivaid talguid saab valida ja end osalejana kirja panna aadressil www.teemeara.ee  

Lisainfo TJA ohutusportaalist www.ohutus.ee

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor kinnitas Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i ja EVR Infra AS-i raudteetaristu prognoositud kasutustasud 2012/2013 aasta liiklusgraafikuperioodiks.

Mõlema raudteetaristu-ettevõtja kogukulud tõusevad algaval liiklusgraafikuperioodil varasemaga võrreldes ligikaudu 10%, peamisteks põhjusteks siinjuures on raudtee majandamise ja investeeringutega seotud kulude kasv.

2011. aastal investeeris EVR Infra oluliselt Koidula raudteepiirijaama soetamisse. Euroopa Liidu struktuurfondide abiga valmisid reisijate ooteplatvormid ning toimusid ulatuslikud rööbastee remonttööd Tallinn-Tapa raudteeliinil, lisaks alustati elektrifitseeritud raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimisega.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i üheks suuremaks investeeringuks 2011. aastal oli Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimine.

2011. aastal Euroopa Liidu struktuurifondidest raudteetaristu arendamiseks saadud toetuste maht oli ligikaudu 30 miljonit eurot, mis on kolm korda suurem võrreldes 2010. aastaga. Toetuste abil tehtud investeeringutest kajastub raudteetaristu-ettevõtja kuludes vaid toetuse saaja omafinantseeringu osa, kuid projektide suure mahu tõttu tähendab see ettevõtjale siiski omafinantseeringu katmiseks märkimisväärset kulu.

Raudteetaristu prognoositud kasutustasud 27.05.2012 kuni 25.05.2013 kestvaks liiklusgraafikuperioodiks kinnitati järgmistes määrades:

EVR Infra AS raudteetaristu prognoositud kasutustasu:
Püsikulu: 4,1543 eurot rong/km kohta
Muutuvkulu: 0,00256 eurot brutotonn/km kohta

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS raudteetaristu prognoositud kasutustasu:
Püsikulu: 4,61958 eurot rong/km kohta
Muutuvkulu: 0,00949 eurot brutotonn/km kohta
 

23.04.2012 algas üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama. Kampaania kestab 29. aprillini.

Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ rääkis MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija või rongi ja muu liiklusvahendi kokkupõrkeid kokku 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi – just viimasele tahame oma tänavuse kampaaniaga tähelepanu juhtida.“

Raudteeohutusnädala sõnum “Tunne vastast” tõmbab sel korral paralleeli raudtee ja spordisaali vahel. „Enne kui asuda võistlustulle, teevad sportlased ära kodutöö, õppides tundma vastase nõrku ja tugevaid külgi. Võidab see, kes teeb vähem vigu ja nii on ka liikluses,“ selgitas Tamo Vahemets kampaania põhimõtet. „Tuleks aru saada, et rongile ei ole maismaal võrdväärset vastast ning rongi kaalu ja pidurdusteekonna pikkusega mittearvestaja jääb alati kaotajaks. Halvimal juhul võib kaotada elu ja lähedastele põhjustatav valu on eluaegne.“

Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.

„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui vaatad ja kuulad rongi lähenemist ning mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Anvar Salomets`a sõnul on õnnetuste arv viimastel aastatel näidanud stabiliseerumise märke ning positiivse näitajana on rongi ja maanteesõiduki kokkupõrkejuhtumite ning nendes viga saanud või hukkunud inimeste arv mõnevõrra vähenenud. „Rahuloluks raudteeohutuse vallas pole siiski põhjust seni, kuni toimub õnnetusi ja neis saab vigastada või hukkub inimesi. Tehnilise infrastruktuuri arendamiseks on riik koostöös raudtee-ettevõtetega palju ära teinud ning see on Eestis täna juba piisavalt ohutu. Kurvaks teeb see, et inimeste liikluskäitumine ei ole arenenud sama kiirelt ja positiivses suunas kui infrastruktuur, raudteeõnnetuste põhjused on paljudel juhtudel seotud just liikluseeskirjade eiramise ja hooletusega,“ lisas Salomets.

Raudteel toimuvate traagiliste sündmuste peamiseks põhjuseks on liiklejate hooletu käitumine. Paljude liiklejate jaoks on raudtee ületamine muutunud rutiiniks ja ei teadvustata endale raudtee turvalise ületamise põhireegleid,“ rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits. „Selle meeldetuletamiseks korraldab politsei algaval raudteeohutusnädalal raudteeülesõitudel järelevalvet.“

Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi ka raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.

Lisainformatsioon Operation Lifesaver Estonia (OLE) kodulehelt www.ole.ee

Aprillis algasid Tallinnas ulatuslikud raudtee ooteplatvormide rekonstrueerimistööd, mille käigus ehitatakse platvormid ohutumaks, mugavamaks ning järgmisel aastal kasutusele võetavate uute reisirongide tingimustele vastavaks. Tallinnas rekonstrueeritakse kõik ooteplatvormid Balti jaamast Laagrini ning Kitsekülas. Ülemiste jaama platvormid on tänaseks juba uute nõuete kohaselt ümber ehitatud. Rekonstrueerimistööd Tallinna piirkonnas kestavad selle aasta lõpuni.

Rekonstrueerimistööde ajal muudetakse ajutiselt reisijate liikumistingimusi jaamades ning ooteplatvormidel. Ohutuks ning sujuvaks liikumiseks ooteplatvormidel ning rongi ja rongist välja tuleb reisijatel tähelepanelikult järgida viitasid ning juhiseid, samuti on oluline jälgida ehitustehnika liikumist ning mitte minna ehitusplatsile. Lapsevanematel tuleks oma lastele rääkida muutunud liikumistingimustest ning vajadusel näidata peatuskohas kohapeal, kuidas liikuda ning millele tähelepanu pöörata.

Uute rongide kasutusele võtmise ajaks ehitatakse Eestis ümber kõik ooteplatvormid, et nad sobiksid uute rongide teenindamiseks ning vastaksid tänapäevastele ohutus- ja mugavusnõuetele. Erilist tähelepanu pööratakse ohutusele - kõik peatuskohad kujundatakse selliselt, et ohualad oleksid reisijate jaoks selgelt tähistatud ning eristatavad, libastumise vältimiseks rongi sisenemisel või väljumisel kaetakse ooteplatvormi serv kareda pinnaga ning piiratud liikumisvõimega reisijate ohutuks pääsemiseks platvormile rajatakse spetsiaalsed kombatavad pinnad ning trepid ja kaldteed.

Ooteplatvormide laialdasem rekonstrueerimine sai alguse 2008. aastal, tänaseks on kasutusse antud 100 uuendatud platvormi üle Eesti.

Jooksvat informatsiooni rekonstrueerimistöödest ja nende ajal kehtivatest ajutistest liikumistingimustest annab TJA ohutusportaal www.ohutus.ee

Seoses kemikaaliseaduse muudatustega korraldas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) 29. märtsil kemikaalide käitlemisega tegelevatele ohtlikele ettevõtetele infopäeva. Seaduse muudatused puudutavad muuhulgas kemikaale käitleva ettevõtte kohustusi ja avalikkuse teavitamise korda, kemikaali ohtlikkuse alammäärasid, nõudeid kohustuslikule dokumentatsioonile ja tegevusloa taotlemise kohustuse lisandumist.

Infopäeval anti põhjalik ülevaade muutunud nõuetest ja ohtlikele ettevõtetele lisandunud kohustustest. Üheks olulisemaks muudatuseks on tegevusloa taotlemise kohustuse lisandumine, ilma tegevusloata on ohtlike kemikaalide käitlemine ohtlikul ettevõttel alates 2015. aastast keelatud. Infopäeval räägiti täpsemalt tegevusloa taotlemiseks nõutavatest tegevustest, dokumentidest ja tähtaegadest. Aruteluteemadeks olid ka ettevõtte ohtlikkuse kategooria arvutus, nõuded kohustuslikule dokumentatsioonile ja dokumentide kooskõlastamisele, riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamine, õnnetuste ennetamine ja nendest teavitamine.

Infopäeval osales 33 kemikaalide käitlemisega tegelevat ettevõtet üle Eesti. Ettekanded tegid Tehnilise Järelevalve Ameti, Keskkonnaameti ja Päästeameti esindajad.

Infopäeva ettekanded leiate siit:
Ettevõtte ohtlikkuse määramine, muudatused ohtlike kemikaalide alammäärades 
Siiri Kivioja, TJA kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialist
Muudatused kemikaaliseaduses 
Sirje Arus, TJA kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialist
Riskianalüüs. Erinevad metoodikad, ohtude kindlaksmääramine, võimalike õnnetuste stsenaariumid  
Sirje Arus, TJA kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialist
Keskkonnakompleksloa erisustest ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul  
Vahur Keerberg, Keskkonnaameti keskkonnakorralduse peaspetsialist
Riskianalüüs. Hädaolukorra lahendamise plaan. Õnnetusest teavitamine  
Kady Danilas, Päästeameti kriisireguleerimise osakond
Teabeleht. Kohustuslik info, plaanid ja kaardid 
Siiri Kivioja, TJA kemikaali ja mäetööde osakonna peaspetsialist

Lisaks on TJA koostanud tegevusloa taotlemise juhise ohtlikele ettevõtetele:
Juhis ohtlikule ettevõttele kemikaaliseadusest tuleneva tegevusloa taotlemiseks

Tehnilise Järelevalve Ameti statistika kohaselt liikus märtsis kokku 10 066 numbrit, millest 8278 olid mobiiltelefoni- ja 1788 tavatelefoninumbrid. Märtsis tühistati kokku 6863 numbri teisaldamise avaldust, millest 4187 olid mobiiltelefoni- ja 2676 tavatelefoninumbri teisaldamise avaldused.

Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping. Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.

2012. aasta numbriliikuvuse statistika kuude ja sideettevõtete lõikes leiate siit
 

AS EMT kohustus vastavalt 2500-2690 MHz avaliku konkursi tingimustele paigaldama 2011. aasta lõpuks 100 neljanda põlvkonna (4G) mobiilsidevõrgu tugijaama üle Eesti. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt selle aasta veebruaris ja märtsis läbiviidud kontrolli tulemused näitavad, et EMT on 2011. aasta osas võetud kohustused täitnud.

Andmesidekiiruse mõõtmise tulemused näitavad, et EMT 4G mobiilsidevõrk võimaldab andmete allalaadimist keskmise kiirusega 40,2 Mbit/s ning maksimaalsed allalaadimiskiirused ulatuvad 70 Mbit/s.

TJA peadirektor Raigo Uukkivi sõnul viib 4G mobiilsidevõrgu laiendamine ja arendamine teenuste kvaliteedi Eestis täiesti uuele tasemele. „Keskmised andmesidekiirused võrreldes 3G võrkudega tõusevad kordades ja see on suur edasiminek. 4G võrkude arendamine olukorras, kus mobiilse internetiteenuste kasutajate arv ja andmeside mahud kasvavad kiiresti, on väga oluline,“ lisas Raigo Uukkivi.

Hinnanguliselt katab täna EMT 4G võrk 30% elanikkonnast, 2012. aasta lõpuks kohustub ettevõte lisama veel 200 tugijaama. Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS pole 4G võrke tarbijale avanud. Vastavalt loatingimustele on Tele2-l kohustus selle aasta lõpuks paigaldada vähemalt 150 tugijaama ja Elisal 35 tugijaama.
Lisaks 2500-2690 MHz sagedusalale eraldati 2011. aasta lõpus mobiilside arendamiseks 1,8 GHz laiendusala ning lähiajal on plaanis mobiilside kasutusse anda ka televisiooni alt vabanev 800 MHz sagedusala, mis loob heade leviomaduste tõttu oluliselt paremad võimalused teenuste pakkumiseks maapiirkondades.

EMT 4G mobiilsidevõrgu loatingimuste täitmise kontrollimiseks tehtud mõõtmiste tulemused erinevates mõõtepunktides üle Eesti on nähtavad ka spetsiaalselt kaardirakenduselt
Kaardirakendus täieneb edaspidi jooksvalt TJA poolt läbiviidavate mõõtmiste tulemustega.