A A A

Teisipäev, 28. veebruar 2017 16:34

EST ENG RUS

Prindi

Meediateenused

Eesti-siseselt reguleerivad meediavaldkonda järgmised õigusaktid:

Meediateenuste seadus
Elektroonilise side seadus
Eesti rahvusringhäälingu seadus

Rahvusvaheliselt reguleerivad meediavaldkonda järgmised õigusaktid:

Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioon
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (eesti keeles)
Audiovisual Media Services Directive (inglise keeles)

Uue direktiivi peaeesmärgiks on kohandada praegust reguleerivat raamistikku audiovisuaalmeedia teenuste edastamisel uute tehnoloogiate kasutamisega kaasneva olukorraga. Vastuvõetud direktiivi reguleerimisala laieneb ka tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele, kusjuures tellitavate teenuste all mõistetakse eelkõige “televisioonilaadseid” teenuseid.

Jurisdiktsiooni osas jääb endiselt keskseks päritoluriigi põhimõte, kuid samas on püütud täpsustada mehhanismi selliste juhtumite puhuks, kui teleringhääling on tervenisti või suures osas suunatud muule liikmesriigile kui ringhäälinguorganisatsiooni asutamiskohaks olev liikmesriik. Rõhutatud on mittesiduva seaduse tähtsat rolli, kutsudes liikmesriike üles soodustama rohkem kaas- ja eneseregulatsiooni kasutamist nende õigussüsteemide poolt lubatud ulatuses.

Tootepaigutus on keelatud. Erandeid võib teatatvate saadete puhul (filmid, seriaalid, spordi-ja meelelehutussaated) siiski lubada. Kui liikmesriik nende erandite kohaldamisest ei loobu, kohdaldatakse neid automaatselt. Reklaami kohta käivad “kvalitatiivsed” eeskirjad kehtivad kõigi audiovisuaalmeedia teenuste suhtes, samas kui teleringhäälingule kohalduvad ka “kvantitatiivsed” eeskirjad, mida on küll lihtsustatud ja ühtlustatud, eesmärgiga luua regulatiivne keskkond, milles tasuta ringhäälingu mudel oleks jätkuvalt võimeline tellitavate kanalitega konkureerima.

Kuigi teleringhäälingu suhtes praegu kohaldatavaid sätteid ei muudeta, lisatakse alaealiste kaitsmise eesmärgil kohustus seoses tellitavate audiovisuaalmeedia teenustega. Selle kohustusega nähakse ette, et alaealistel ei ole tavapäraselt võimalik pääseda juurde teenustele, mis võivad tõisiselt kahjustada nende füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut. Direktiivis osutatakse filtreerimissüsteemidele ja PIN-koodidele kui näidetele juurdepääsu keelamise võimalustest. Samuti juhitakse tähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitusele alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta.

Lisaregulatsioon:

Eesti Ringhäälingute Liidu tegevusjuhend „Vastutustundlik reklaamipoliitika lastesaadetes“ (Lastele_suunatud_reklaami_eneseregulatsioon.pdf).