A A A

Laupäev, 25. märts 2017 07:48

EST ENG RUS

Prindi

Korduma kippuvad küsimused seoses uue ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jõustumisega 01.07.2015

1. Mis on ehitamine?

Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Muuhulgas on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

Ehitamine, kui tegevus, jaguneb ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks.

2. Kas kõikide ehitustööde jaoks on vaja ehitusprojekti ja ehitusluba (nt tapeedi vahetamiseks)?

Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Nt tapeedi vahetamiseks ehitusprojekti tarvis ei ole.

Tegevused, mille tarbeks on vaja ehitusluba või ehitusteatise esitamist (vajadusel projekti olemasolu) on märgitud ehitusseadustiku lisas 1

Ainult need ehitusprojektid , millega nähakse ette ehitusloa kohaseid töid, peavad olema koostatud või kontrollitud ning allkirjastatud pädeva isiku poolt.

Ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.

3. Mida tähendab nõue ehitusteatise esitamine?

Ehitusteatise esitamisel teavitab isik pädevat asutust (reeglina kohalikku omavalitsust, asjakohastel juhtudel TJA) kavatsusest alustada ehitise ehitamisega. Teatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Pädeval asutusel on õigus kaaluda, kas on vajalik läbi viia põhjalikum menetlus ja anda lisatingimusi. Sellisel juhul teavitab pädev asutus teatise esitajat 10 päeva jooksul vajadusest täiendavalt andmeid kontrollida. Ehitusteatise esitamisel on isikul õigus ooteperioodi möödumisel alustada ehitusteatises kirjeldatud ehitise ehitamisega.

Ehitusteatise esitamine on riigilõivuvaba.

4. Kas juhul, kui ehitusseadusliku lisad mingeid ehitisi ei käsitle, ei rakendu neile alates 01.07.2015 enam loa- või teavitamiskohutused?

Juhul, kui ehitusseadustiku lisades ei ole mingi ehitise kohta loa või teavitusnõuet kehtestatud, siis sellise ehitise ehitamiseks ei ole seaduse kohaselt ehitusteatise esitamine või ehitusloa andmine nõutav.

Samas on EhS § 35 lõike 4 kohaselt pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusteatise esitamist võib nõuda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
Samuti on EhS § 38 lõike 3 kohaselt pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 1. Ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda ehitusseadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega.
Seega saab ehitusseadustiku lisas toodud tabelis mitte kajastatud ehitiste osas kohalik omavalitsus teha otsuse, et ehitusteatist või –luba on nõutav, sest seda juhtu ei ole tabelis sätestatud.

5. Millal võib ise ehitada (kuidas peab siis toimuma dokumenteerimine, omanikujärelevalve jne)?

01.01.2015 rakendunud ehitusseadustik võimaldab endale maja ehitada, kui endale maja ehitajal ei ole vastavat elukutset ega kvalifikatsiooni. Küll aga peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
Seega peab valminud ehitis igal juhul vastama kõigile ehitisele esitatavatele nõuetele, samuti tuleb ehitamise ajal järgida kõiki ehitusseadustikust tulenevaid nõuded vastava objekti eripärast tulenevas mahus, sh vajadusel lubade taotlemine või teadete esitamine, projekti koostamine, ehitise dokumenterimine, omanikujärelevalve jms.

Juhul, kui tegemist on ehitusloakohustusliku ehitisega, võib ka iseehitamise korral omanikujärelevalvet teha vaid kvalifikatsiooninõuetele vastav isik.

6. Kes võib teostada omanikujärelevalvet?

Ehitusseadustiku kohaselt tagab omanik ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve). Omanikujärelevalve mõte on eelkõige omaniku huvide kaitse. Juhul kui tegemist pole ehitusloakohustusliku ehitisega, võib omanikujärelevalvet teostada isik, kes ei vasta õigusaktides kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (nt omanik ise).

Ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha ainult kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.

7. Millal peab ehitamist dokumenteerima?

Ehitamine tuleb dokumenteerida alati, kui tegemist on ehitusloakohustusliku ehitamisega. Muudel juhtudel tuleb ehitamine dokumenteerida vaid siis, kui selline kohustus on õigusaktis (kas siis mõnes muus seaduses või selle alusel antud määruses) sõnaselgelt sätestatud.
Ehitamise dokumenteerimise eesmärk on tagada hilisem võimalus tuvastada, kuidas on ehitatud, kus paiknevad varjatud kommunikatsioonid, kes ehitas teatud töölõigu, millal jmt. Taoline info võib olla väga vajalik ehitise kasutusaegse korrashoiu tagamiseks või hiljem ehitise juures täiendavate tööde tegemiseks.

Ehitamise dokumendid peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ja ehitise kontrollimiseks asjakohast teavet ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja –materjalidest.

8. Kas kõik ehitised peavad olema kantud ehitisregistrisse?

Ehitusseaduse kohaselt pidid kõik ehitised, mille püstitamiseks oli ehitusloa või kirjaliku nõusoleku nõue, olema kantud ehitisregistrisse. Sellest tulenevalt peaks kõik siiani õiguslikul alusel ehitatud ehitised olema registrisse kantud.

Uue ehitusseadustiku kohaselt on ehitisregistri eesmärk hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Sinna sisestatakse andmed kõigi ehitiste kohta, millel on ehitusloa või ehitusteatise kohustus (tabeli leiate siit) nt ei pea ehitisregistrisse kandma elamuid ja selle teenindamiseks vajalikke hooned, mille ehitusalune pind on 0-20m² ja kuni viie meetri kõrgused.

Ehitise olemasolu ehitisregistris saab kontrollida veebilehelt https://www.ehr.ee , samuti võib pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes saab ehitisregistri andmeid kontrollida ja uue ehitusseadustiku nõudeid ning ülemineku sätteid selgitada.

9. Milline olemasolev ehitis on ebaseaduslik ehitis? Kas kõikide ebaseaduslike ehitiste registrisse kandmisel tuleb tasuda 500€ riigilõivu?

Ebaseaduslik ehitis on ehitis, mis püstitati ilma õigusliku aluseta (ehitati ilma ehitusloata olukorras, kus luba pidi olema).

Ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust, kohalikomavalitsus saab ka hiljem ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega. Sellisel juhul aga peab juba järelevalve tegija nimetama, milliseid dokumente ta püstitamise õiguslikuks aluseks peab. Seda, et tegemist on seadusliku ehitisega saab tõendada mitmeti – arhiivi dokumentidelt, omandireformi ajal koostatud dokumentidega jm tõenditega, mille alusel KOV saab veenduda, et tegemist on enne 01.01.2003 valminud hoonega.

500 € riigilõiv ei käi kõikide ehitusregistrisse kandmata ehitiste kohta, vaid see riigilõiv on seotud ebaseaduslike ehitiste registrisse kandmisega (pole tõendatav, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel). 500 eurot katab registrisse kandmata ebaseadusliku ehitise ehitusjärelevalve, samuti ehitus- ja kasutusloa andmise kulud.

10. Kas kõik ettevõtted, kes ehitavad ehitusseadustiku mõistes, peavad esitama majandustegevusteate?

Majandustegevusteate peavad esitama ettevõtted kes pakuvad alljärgnevaid teenuseid:
• ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, välja arvatud kui ettevõtja pädeva isiku töö ei hõlma teiste töö juhtimist ja korraldamist
• ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimine
• omanikujärelevalve tegemine
• ehitusuuringu tegemine
• ehitusprojekti ekspertiisi tegemine
• ehitise auditi tegemine, välja arvatud kui ettevõtja on ehitise auditi toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47)
• avalikult kasutatavate teede korrashoid
• liikluskorralduse projektide tegemine.
Juhul kui ettevõte, projekteerib või ehitab ehitisi, mis ei ole ehitusloakohustuslikud, siis majandustegevusteadet esitama ei pea (nt siseviimistlusettevõtted).

11. Kas spetsialist, kellel puudub kutsetunnistus, ei või olla enam märgitud MTR-i, kui ettevõtte pädev isik (varem vastutav spetsialist)?

Isik, kellel puudub asjakohane kutsetunnistus saab olla ettevõte pädev isik kuni 2016. aasta 30. juunini projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusuuringute, ehitise auditi ning omanikujärelevalve tegevusalal ning 2018. aasta 30. juunini ehituse tegevusalal, tõendades oma pädevust erialase kõrgharidusega ja vähemalt kolmeaastase erialase töökogemusega (loetakse alates diplomi saamisest).

Alates nimetatud kuupäevadest saab pädev isik olla ainult spetsialist, kellel on vastav kutsetunnistus.

Kutsetunnistuste kohta saab täiendavat informatsiooni: http://kutsekoda.ee